Info |
KÜLASTUSI KOKKU 4936685
KÜLASTUSI TÄNA 4930 |
|
KASUTAJAID SAIDIL 13
Registreerimata külalisi 10 HR Community liikmeid 3
|
|
|
Intervjuud |
|
|
Loomad elutoas! (Intervjuu ansambliga Loom) |
Ikka ja jälle kostab kurtmist, et Eestis pole ühtegi plaadifirmat, mis üllitaks metalit. Nüüd on selles vallas jälle üks märk maha pandud – sel nädalal ilmub hyper.recordsi alt nüüd-enam-juba-mitte-nii-noore rajurokkbändi Loom esmaplaat. Esitluseks ja sellele järgnevaks tuuriks valmistumise kõrvalt leidis bändi liider Sick aega vastata Mart Kalveti küsimustele.
Räägi lähemalt, kuidas te hyperiga lepingu saite.
Ausalt öeldes sai meil materjal valmis juba kevadel. Siis vorpisime umbes sada promoplaati (ilusad kleepsude ja vahelehtedega) ning koostasime midagi promopakilaadset. Vaatasin netis ringi ja otsisin välja välismaised labelid, mis võiksid meie kraamist huvitatud olla. Saatsin promod laiali. Plaan oli selline, et kui kahe kuu jooksul huvitavat pakkumist ei tule, otsin võimalusi Eestis või katsun omal käel asja välja anda. Mõned firmad isegi vastasid ja ütlesid, et pole päris see.... You know what I mean. Ühed hollandlased ütlesid, et nad just üllitavad mingi sarnase nimega bändi plaati...
Sada promoplaati on ju täiesti korralik ports.
Noh, olgem ausad, päris sadat välja ei saatnud. Raha sai enne otsa.
Niisiis ootasin paar kuud. Kui august kätte jõudis, mõtlesin, et nüüd on korras – tuleb omal käel kuidagi valmis teha ja CD-Ri kujul välja anda – mitte just eriti lahe väljavaade. Vaevasin paar päeva pead, kust saada vajalikku pappi ja millised võimalused meile üldse avatud on. Koostasin midagi sponsorkirja taolist ning hakkasin tuttavatelt abi nuruma. Noh, ega sealt midagi ei pudenenud. Hakkasin juba kergelt masenduma. Ja siis turgatas meelde, et mingi eestimaine firma ju alles hiljuti avaldas East Trading Wangi plaadi. Tšekkasin siis nende kodukat ja meenus ka, et Kristo Kotkas (No Big Silence Studio helirežissöör ja No Big Silence’i kitarrist. - M.K.) kevadel mainis, et võid neid proovida. Uurisin välja hyper.recordsi numbri ja helistasin ja rääkisin, et vaat sihuke värk ja... et annaks plaadi välja. Ja andsin musa kuulata. Ju siis tüüpidele kah meeldis. Kujundaja, heade ideedega hea sõber, oli kohe käepärast võtta, ja nii asi arenema hakkaski.
Kas hyper.records teie promosid levitab ka?
Promosid saadame ise. Meil oli hyperiga selline diil, et nad aitavad meid hädast välja. Ma ise panustan sinna ikka ka kõvasti.
Kas bändis on kõik EAÜ liikmed?
Mina olen.
Ja kirjutad kõik lood üksinda?
Lugude autorlus... Tead, see on keeruline küsimus. Vaata, meil ju koosseis muutus.
Sellega oli nii, et tegime paar aastat kenasti proovi ja andsime kontserte. Bändis olid Nygma ja Dag, ja Juhan liitus kah. Koostöö oli täiuslik. Lugusid tuli nagu oavarrest. 2004. aasta talvel läksime stuudiosse ja mängisime kõik sisse. See läks suhteliselt kiiresti ja valutult. Siis, enne miksimist, kui oli vaja hakata pappi välja köhima, teatasid mõlemad kitarristid, et nad ei ole huvitatud muusika tegemisest Loomas ja et nad üldse ei kuula enam ammu sellist stiili ja nii edasi.
Mul vajus karp lahti. Uskumatu, kas pole?
Uoba! Aga mis nad siis nüüd teevad?
Praegu või? Õpivad Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni.
Koolis oli neil küll kõvasti teha. Ja, noh, arusaadav, et muusikamaitse muutub ja huvid ka, aga tol hetkel mõjus see küll päris masendavalt.
Siis laenasite end Nygmaga kahe peale vaeseks ja plekkisite stuudio kinni?
Eehh... Mina küll.
Stuudio saime õnneks EMA kaudu – Dag tegi sellest oma helirežii kursatöö. Me salvestasime ju kõik otsast lõpuni ise. Raul Aan (EMA elektronmuusikastuudio helirežissöör ja kitarrist ansamblites Imperaator, Westson, WW, Ansambel U, Contus Firmus... ja Sp@mm. - M.K.) küll alguses aitas veidi. Aga kuna meie toonased liikmed ise seda eriala õpivad (kuigi alles kolmandal kursal), siis saime hakkama. Kotkas muidugi ütles pärast, et kidrasaund on ilge pask, aga seda sai veidi tuunitud, nii et on enam-vähem.
Bassi- ja trummisaund olid kohe head. Trummid – jubedad häälest ära juustud – me veel laenasime kokku. Neljaks päevaks laenasime, ja esimese päeva ainult häälestasime – nii peetis olid nad omadega.
Kokku salvestasime vaheaegadega umbes kaks kuud.
Miksimine käis kähku, masterdamine ka. Kristo on tegija!
Ma olen nagu kuulnud, et stuudios töötavad helirežissöörid lähevad pipraks kätte, kui neile mujal sissemängitud asju tuua... Kuidas teil sellega oli?
Hee! Oli nii, et EMA-s oli sama programm, millega Kotkas töötab, ja eks me ülesvõtmise ajal konsulteerisime temaga telefonitsi, ja ta käis ka stuudios kohal asja kaemas. Paar viimast soolot tegime ka NBS-i stuudios sisse. Nii et selles mõttes polnud probleemi. Koostöö sujus kiirelt ja valutult.
Mis hinde ise asjale paned? Kümnepalliskaalas, paluks.
Ähh, jälle mingi pallitamine... Paneks 7,7. Muusikaga olen isegi üllatavalt rahul, kuid heli oleks tahtnud tiba kruttida veel. Igatahes targemaks sain küll kõvasti.
Looma album “The Sick Experience” lastakse piiratud koguses välja konservikarbis. Kust see idee tuli? Viksisite PIL-i pealt maha või nägite unes?
PIL?
Public Image Limited laskis 1979. aastal välja LP “Metal Box”, mida levitati plekist filmikarbis.
Oo, ei teadnudki. Idee tuli tegelikult kujundajalt. Istusime maha ja mõtlesime, et tahaks midagi teistsugust teha. Uurisime võimalusi. Filmikarpe oli täiesti võimatu saada. Lõpuks jõudsimegi konservideni. Esialgne tiraaž on 500, karbis on lisaks plaadile ka kenake raamat ja inlay, et inimene saaks asja kodus plastkarpi panna, kui metall pinda hakkab käima.
Koduleht on teil ikka üsna hõre. Millal uus versioon üles läheb?
On jah. Pole kahjuks absoluutselt aega olnud. Kusagil oktoobri keskpaigaks teeme uue versiooni, üleni liikuva.
Mis siis? Kas sa ei suhtu triipudesse hästi?
Ei, triibud on mõnusalt ekstreemsed. Aga kusagilt võiks huviline ju teavet saada. Miks te näiteks Estonianmetal.com-i Looma kohta midagi ei kirjuta?
Juba kirjutasin.
“The Sick Experience” on 38 minuti pikkune. On see ikka täismõõdus album või minialbum või mis?
Täismõõdus peaks ikka olema. Kümme lugu.
38 minutit on ETW albumi kõrval muidugi suisa eepiline maht, kuid samas tehakse nii lühikesi albumeid siiski vähe. Kas oleks pikema teinud, kui oleks saanud?
Nojah, eks oleks rohkemgi lugusid teinud, aga ressurssi polnud. Kurat seda teab. Hetkel olen pikkusega rahul. Eks järgmise teeb pikema.
Fjodor Polt on teile Estonianmetal.com-i päris uimastava tutvustuse treinud. Kuidas Sulle endale need võrdlused glam-roki kuldaja ja Pantera ja Sick Of It All'iga tunduvad? On tal õigus?
Mõlemad on väga lahedad bändid, kuuland olen neid kah palju. Isegi mu häält on Phil Anselmo omaga võrreldud.
Arvan, et Fjodor on päris hästi selle jutuga maha saanud ja tal võib isegi õigus olla, kuigi eks ta on bio tegemise päris "julgelt" ette võtnud.
Kumb on muljetavaldavam – kas Looma kontsert või Looma plaat hea tehnikaga ja valjusti kuulatult?
Selle plaadiga on nii, et seda peab valjult kuulama. Miskipärast kõlab nii palju paremini. Aga kontsert on impressiivsem, arvan ma.
Oled kõvasti kiitnud seda Soome bändi (Disco Ensemble), kes teid Tallinnas plaadiesitlusel toetab.
Kurat, jõle hea mulje jättis, jah. Loodan, et see neil ka siin õnnestub.
Pärast ühe loo kuulamist nende kodukalt pani nagu mõnes mõttes õlgu kehitama. Loodan, et laivis on asi muidugi tummisem.
Kas Sa tead, mis asi on emo ja mis emocore? Kas see tähendab lihtsalt lihtsakoelisele rokile piinatud häälega pealekurtmist?
Eks ta natuke popilik on, aga ega pop pole ju iseenesest paha. Laulja on minu arust hea. Kuulasin täna “Laseringis” kolme Soome hardcore-bändi, ja ausalt öeldes oli Disco Ensemble neist parim. Või, tähendab, mitte hardcore, vaid emo... Uhh, keeruline värk.
Ma ütlen Looma muusika kohta ka lihtsalt hard rock, sest ei oska kuidagi liigitada.
Estonianmetal.com-is rippuvas bios on Looma korduvalt kõrvutatud Motörheadiga. Nemad nimetavad end lihtsalt rokenrolliks... Kuidas Sulle tundub, kas Loom ja Motörhead on ühe sahtli bändid?
Tead, meil on selline “viga”, et lood tulevad natuke liiga erinevad, liiga eklektilised. Raske on olla pure rock’n’roll. Samas olen ma sellega väga rahul, et lood on isesugused. Mingeid piiranguid pole, ainult saasta püüame mitte teha.
Aga ega Sa vist väga ei imesta, et Tartus Eesti Motörheadbangersi avaüritusel esinete?
Ei imesta. Tegelikult on mul väga hea meel, et me seal esineme. Minu arust me sobime sinna igati okeilt. Ühegi sealse esinejaga pole me veel ühel laval lammutanud kah, nii et igati lahe. Kahju ainult, et Eestis neid esinemiskohti nii vähe on. (Vihje asjaolule, et samal ajal, 8. oktoobril toimub ka Loitsu plaadi esitlus ja Tallinnas esineb pervert-diskostaar Günther. – M.K.). Eks ma kolmapäeval Metallionis räägin sellest ka. Koos Nygmaga. Ta on küll häbelik, aga ma lohutasin teda, et ega keegi teda raadiost näe.
Kui Loom alles Eesti skenesse külg ees sisse pugema hakkas, lõid paljud esmakuuljad pärast esimest-teist lugu käega, et jälle mingi uus sport-metali jura. Kuulsin neid jutte ja ei hakanud lähemalt uurimagi. Igatahes olin äärmiselt üllatunud, kui pidin teid 2003. aastal Laagris filmima ja avastasin, et spordist on asi kaugel; et rohkem on tegu ikka sellise booze and drugs and sweat and hair-värgiga. Kas olite siis alguses meinstriim-mallcore bänd ka või oli see kuulujutt?
Kuulujutt. Vaata, liigitamine on nõme. Kas “U-Turn” praegu vähe rokib? See on samuti vanem lugu. Kuigi, eks me kuulasime tollal teistsugust muusikat ja olime veidi nooremad.
Ütleme, et rahvas oli kiire liigitama bändi vanusele eeldatavaimasse lahtrisse. Kas nägite sellest imidžist vabanemiseks vaeva ka või lihtsalt ajasite oma rida, kuni rahvas targemaks sai?
Tegime uusi lugusid ja kõik muutus iseenesest. Vanad lood jätsime maha. Aga liigitada ei osanud siis ja ei oska praegugi. Rock’n’roll kõlab ju stiilimääratlusena hästi, ja eesti keeles olemegi lihtsalt rokkbänd. Aga muidu nimetage, kuidas tahate. Meie ei solvu.
Mida pakute tuuripublikule lisaks rajule rokile? Mingit spets-šõud ei tee?
Njaa, tantsutüdrukuid kahjuks pole. Aga šõu tuleb ikka – oleme ise tantsutüdrukud ja laseme end filmida selle asemel, et ise filmi näidata. Ja plaate müüme ka.
Kas teie lavaline käitumine ja liikumine bändina on läbi mõeldud ja kooskõlastatud? Aga Sinu oma eraldi võttes?
Natuke oleme mõelnud küll, et kuidas “tõmmelda”. Ma ise paraku eriti meeletult liikuda ei saa, kuna mängin pilli ja laulan samaaegselt. Eks minu puudujäägi peavad korvama teised. Ja eks mõneti sõltub asi ju ka rahvast.
Hyper.records teid välismaal ei levita. 500 plaati peaksid ka võrdlemisi kiiresti otsa saama. Kas see tähendab, et kunagi varsti on loota sama materjali ilmumist muus kuues ja välisfirma all?
Töötan praegu kõvasti selles suunas, et levitamist ergutada, kõigepealt Eesti naabruses ja siis mujal. Eks ma saadan neid promosid ka veel, kui nüüd aega peaks tekkima...
Kas Loom sobiks paremini vinüülile või CD-le või hoopis mingile kolmandale-neljandale andmekandjale?
Ma arvan, et CD on hea. Tead, võhik, nagu ma olen, pole ma kunagi uuemat muusikat vinüülilt kuulanud ja seepärast ei oska kuidagi suhtuda sellesse. Muidugi, eriti spets oleks, kui eri vormingud täidaksid erinevaid eesmärke.
Kas mängite Tartus ka mõnd Motörheadi kaverit? Millise valisite? Või on see veel saladus?
Uhh! Tahaks öelda, et on saladus, aga tegelikult pole me veel kaverit teha jõudnud. Ehk järgmisel nädalal jõuab. Ja kui ei, kütame enda lugusid nagu Motörheadi kavereid!
Siinkohal sai kell palju ja jutt otsa. Need, kellele küsimusi tekkis – külastage
Looma kodulehte (sealt leiate ka ühe albumiloo) või portaali Estonianmetal.com.
|
Lisatud: 29. september 2004, kell 18:26 Lisaja: Dark Patrick |
|
| | monstera 15. veebruar 2005 kell 16:51:37 ei muud kui..Palju jõudu ja jaksu teile | |
|
| | karvanetõnis 08. jaanuar 2005 kell 00:32:21 jõudu ja jaksu edaspidiseks loom | |
|
| | sick 22. november 2004 kell 23:08:13 täname kah vahepeal | |
|
| | Lorien 11. november 2004 kell 15:29:28 väga kõva asi jah | |
|
| | mcstanb 07. oktoober 2004 kell 21:38:13 Ja uus plaat rokib 700ga. | |
|
| | erki 30. september 2004 kell 17:40:25 Hea bänd ja hea intekas! Edu! | |
|
| | Maggot 30. september 2004 kell 14:29:17 Go Go! | |
|
| | Draconic 29. september 2004 kell 23:47:00 Go Loom! | |
|
|
|
|