| Info |
KÜLASTUSI KOKKU 13207885
KÜLASTUSI TÄNA 1609 |
|
KASUTAJAID SAIDIL 7
Registreerimata külalisi 7
HR Community liikmeid 0
|
|
|
| Intervjuud |
 |
|
COLOSSEUM - Kolossaalne funeral doom põhjanaabritelt |
Küsitles Götterdämmerung
Ma ei suuda enam meelde tuletada, kus ma esimest korda ansamblist Colosseum kuulsin – ilmselt oli see mõnes foorumis. Igal juhul mäletan ma ilkumist bändi nime üle, millele ma hingega kaasa elasin – üheksal juhul kümnest oleks tegu üsna mannetu nimega. Et ma sedasama Colosseumi automaatselt enamuse hulka arvasin, unustasin ma nad peagi ära. Kuid pärast bändi esikalbumi "Chapter I - Delirium" esmakuulamist pidin ma oma väärtushinnanguid muutma, sest nende muusika on just nii kolossaalne kui nimi lubab. Ehk lühidalt öeldes - minu arvates on Colosseumi debüüdi näol tegu ühe tugevaima ekstreem-doomi albumiga aastast 2007 Worshipi "Dooomi" kõrval.
Minu kolossaalsetele küsimustele andis kolossaalsed vastused bändi vaimne liider, vokalist ja kitarrist Juhani Palomäki.
Tere Colosseum! Tunnete end täna kolossaalselt?
Tervitused. Täna olen ma viletsas tujus, sest paistab, et parimal inspiratsioonihetkel on mul suur jama salvestustehnikaga. Niisiis võin ma öelda vaid AAAARRRRGGH! Miski on rikkis ja ma pean leidma, mis täpselt. Siin on kolossaalseid probleeme.
Miks teie (ja nii paljud teised doom-bändid) just Soomest tulete? Muidugi peale selle, et te isiklikult seal elate. See oleks justkui analoogne sidemega black metali ja Norra vahel. Tuleb see kaamosest või millest?
Soomes võib olla mõningaid doom-bände, nagu ka hip-hop’i, tantsumuusikat, heavy metalit, rokki jne. Ma usun, et ka teistes riikides on doom-bände, niisiis pole see ainult Soome teema. Muidugi on Soome doomi kvaliteet alati üsna kõrge olnud, kui vaadata tagasi bändidele nagu Unholy, Skepticism, Shape Of Despair jne. Tõsiasi, et niisugust muusikat luuakse siin, võib olla sama palju seotud inimeste mentaliteedi kui ümbritsevaga. Ehk ongi asi rohkem mentaliteedis, aga ka ümbritsev võib mingil moel mõjutada. Võibolla on riikides, kus päike alati paistab, vähem doomile orienteeritud bände.
Vilets sõnamäng teie bändinime kohta esimeses lauses oli tegelikult eelmänguks sellele küsimusele. Hiljuti kirjutasin ma arvustuse teie albumile ”Chapter I: Delirium” ja kommenteerisin veidi teie nimevalikut. Enne teie muusika kuulmist pidasin ma seda üsna maitsetuks, aga nüüd, kui ma olen selle plaadiga mõnda aega mõnulenud, pean ma möönma, et te kõlate tõesti kolossaalselt, ehkki mitte roomalikult. Milleks siis see nimi?
Colosseum on niisama tohutu kui helisein meie lindistusel. Nimi kirjeldab hästi fiilingut meie muusikas ja kõikjal ümbritsevat surma. Peale nime pole tõesti sel midagi Roomaga pistmist.
Paljud vanemad bändid kipuvad kurtma “funereaalsete magamistoaprojektide” üle, mida tänapäeval kõikjalt välja ilmub. On tõsi, et funeral doom on mõneti trendiks muutunud, aga ma olen näinud suurt hulka head doomi tulemas just sel moel, kõige sügavamast undergroundist, ning ma arvan, et kaeblejad on lihtsalt ülbed. Mis on teie arvamus?
Noh, esimene kogus väga sünget doom metalit tuli välja Yearning’u (minu teise bändi) nime all 1996 aastal Holy Bible’i kogumikul. Loo nimeks oli “Autumn Funeral” ja järgmisel aastal ilmus album “With Tragedies Adorned”, mis oli väga depressiivne ja melanhoolne doom metal. Ma ei nimetaks end uustulnukaks või trendiga kaasaminejaks. Colosseumiga olen ma üritanud teha kõike veelgi tumedamaks, aeglasemaks ja massiivsemaks ning ma ei hooli, kui palju teisi on hetkel sellist muusikat tegemas. Niikaua, kuni on kvaliteeti lisaks kvantiteedile, on kõik positiivne. Õnneks ei pea ma kuulama igat saadaolevat albumit. Igal juhul nimetaksin ma palju teisi ˛anre trendideks, kui funeral doomi. See jääb nagunii alati underground´iks. Noh, ma olen rahul niikaua, kuni ma saan olla oma hämaras keldris, kuulates Tom Waitsi ning süües seeni koos samakaga.
Kurask, te olete selle must-valgel oma vahelehele kirja pannud, aga ma lihtsalt pean kontrollima: kas te loete end funeral doom bändiks? Ma tean, et paljudele – ei, enamikule esitajatest – ei istu selline kategoriseering. Mulle isiklikult see meeldib, kuna üks metalistiil (doom siis), milles on nii palju erinevaid bände, ei saa lihtsalt ühe sildi alla minna. On’s vajalik jaotada doomi ala˛anrideks (ja ala-ala˛anrideks)?
Noh, me pole stoner doom, traditsiooniline doom ega gothic doom, päris drone ka mitte, ning me oleme aeglasemad kui enamik death/doom bände, niisiis peame me ilmselt olema funeral doom. Ma arvan, et see on definitsioon, mis sellele muusikale kõige paremini sobib. Ma ei mõtle sellele ega hooli eriti. Suudan siiski öösel magada.
Mõned teie lugudest on väga sarnased Shape Of Despair´ile nende esimesel kahel albumil. Kas te arvate, et ühe mitteminimalistliku funeral doom artisti jaoks on vältimatu olla tollest bändist mõjutatud?
Ma usun, et me oleme võrreldes Shape of Despairiga veidi aeglasemad ja rohkemate kitarrimeloodiatega. Pealegi on meie albumil ainult üks lugu, mis käib 6/8 taktimõõdus. S.o.D debüüdil olid kõik laulud valsitempos. Igatahes, kui sa kuuled sarnasusi, siis peab neid ka olema. Pole vältimatu, et me neist mõjutatud oleme, aga see ei häiri ka.
Ent nimi, millega ma teid enim seostaksin, on Comatose Vigil Venemaalt, band sarnase rikkaliku ja eepilise saundiga. Olete te nende muusikaga tuttavad või on see kõigest kokkusattumus?
Ma just tutvusin veebis selle bändiga ja see kõlas hästi. Pean möönma, et ma pole neist varem kuulnud. Ma arvan, et ma olen rohkem mõjutatud klassikalisest muusikast ja ambient´ist kui ühestki Vene doom-bändist. Noh, nemad on aeglased ja sünged nagu meiegi, aga meil on ehk veidi keerulisemad struktuurid ja rohkem meloodiaid. Kvaliteetne kraam igatahes.
Vahelehel nimetate te Dead Can Dance’i ühe mõjutusena. Selle vähese põhjal, mida ma neilt kuulnud olen, võiksin ma veidi nõustudagi. Aga minus tekitab alati kahtlusi, kui metalbändid nimetavad mitte-metal bände inspiratsioonina. Tahate ehk seda tendentsi kommenteerida?
Mul on Dead Can Dance’i repertuaari mõned esimesed CD-d aastaid olemas olnud ning ma võin soovitada albumit “Within the Realm of a Dying Sun” kõigile, keda huvitab sünge muusika. ˇanrid pole tähtsad, vaid muusika ise.
Aitab sest muusikaliste mõjutuste jutust, liigume parem lüürika juurde. H. P. Lovecraft on kindel asi igale doom-bändile – tegelikult ütleksin ma lausa, et doom metal võlgneb vähemalt sama palju sellele mehele kui metal Black Sabbathile. Kas te nõustute? Muide, ma olen kusagilt lugenud, et teda peetakse kirjanikuks, kelle tööd on üleüldse enim muusikat mõjutanud (Neetud, kasutasin jälle seda m-sõna...)
Lovecrafti kirjutised on mõjutanud ainult ühte lugu albumil, nimelt ”The Gate of Adarit”. “Necronomicon”, “Charles Dexter Wardi juhtum” ning “Cthulhu Müütos” on selle loo lüürikalised mõjutused. Lovecraft on metalis väga mõjukas ning seega mõtlesin ma, et kasutan ülejäänud lugudes teisi teemasid. Liiga palju on liiga palju, võttes arvesse, kui palju metal-lüürikas tema asju kasutatatud on. Teised lood on rohkem isiklikud ja tegelevad valu, deliiriumi ja masendusega. Olen kasutanud palju omi kogemusi ja ka mõnevõrra kujutlusvõimet.
Ning Sumeri mütoloogia. Seda on doomis vähem kaetud kui mõnes teises metalistiilis, ent ma pean möönma, et see on järjekordne teema mis teie muusikaga perfektselt sobib, ning samuti üks teema, mida ma tõesti armastan. Kui te lisaksite mõningaid Lähis-Idalisi võnkeid, võiksite te olla Melecheshi konkurent kõige “Mesopotaamialikuma” metali tiitlile. On see tulevikuvõimalus? Ning igal juhul näidake nii paljude sõnadega, kui te tahate, oma lugupidamist kõige sumeriliku vastu.
”Necronomiconis” kirjeldatud erinevate jumaluste nimedel on Sumeri ja Mesopotaamia algupära. See on seos mütoloogiate ja Colosseumi lüürika vahel. Igatahes olen ma Colosseumile juba kirjutanud veidi uut materjali ning see ei kõla eriti mesopotaamiliselt. Laulusõnad on eelkõige valusad ning enesetapjalikud.
Mis on teie tulevikuplaanid? On neid juba?
Plaanime korraldada veel mõningaid kontserte ning harjutada ”Chapter 2” jaoks.
Ma tean, et sellise muusikaga nagu teie mängite, on raske end ära elatada, niisiis kuidas elab doomifänn väljaspool skenet?
Doomifänn elab töölt saadava rahaga ning on tuttav samaka ja heroiiniga.
Nüüd mõningad üldisemad (ja loovamad) küsimused, et meie lugejate meelt lahutada. Valige oma eelistus:
Thergothon või Skepticism?
Skepticism, sest nemad on samuti Riihimäkist.
Õlu või viin? (ja ära sa raisk ütle, et viski)
Õlu
Eesti või Rootsi?
Eesti, seal on odav alkohol…
Ja nüüd öelge mulle, mis tuleb teile esimesena pähe, kui ma neid nimesid nimetan:
Albert Witchfinder
Reverend Bizarre
Jeesus Kristus
Vägistatud (Marduki poolt)
Juha Vuorinen
Pole tema raamatuid lugenud
Nyarlathotep
Lovecraft
Thulsa Doom
See on Robert E. Howardilt, aga ma pole tuttav. Ainult Google teab.
Paistab, et me hakkame lõpule jõudma. Hei, kuidas teile meeldiks Eestis mängida? Võtke Tyranny ka sappa ning pärast kontserti uputan ma teid kõiki parima minu maal tehtava tumeda õlle sisse. Te olete seda väärt!
Suured tänud. Meile tahaksime seal teie juures mängida ning tume õlu on miski, mis mulle väga meeldib. Terviseks!
Colosseumi ametlik koduleht
Kuula siit |
Lisatud: 12. märts 2008, kell 13:37
Lisaja: Yrg |
|
| | Lembetu
07. juuli 2008 kell 19:38:13
Õnnestus Colosseumit lives näha. Kõlab veel märksa paremini kui plaadilt. |
|
|
|
|
| Järgmine HRC Üritus |
|
Eesolevaid üritusi ei ole. |
| Kalender |
|
Jaanuar 2012
|
|
| E | T | K | N | R | L | P |
|
|
|
|
|
|
01 |
| 02 |
03 |
04 |
05 |
06 |
07 |
08 |
| 09 |
10 |
11 |
12 |
13 |
14 |
15 |
| 16 |
17 |
18 |
19 |
20 |
21 |
22 |
| 23 |
24 |
25 |
26 |
27 |
28 |
29 |
| 30 |
31 |
|
|
|
|
|
|
| Eesolevad üritused: |
|
|
