| Info |
KÜLASTUSI KOKKU 4725912
KÜLASTUSI TÄNA 1885 |
|
KASUTAJAID SAIDIL 12
Registreerimata külalisi 12
HR Community liikmeid 0
|
|
|
| Arvustused |
  |
|
THE CHÖSEN - For The Glory Of The Empire |
Arvustuse kirjutas Taat.
Blazing Productions 2004
1. The start of the war 2. Irminsul 3. Now to the Victor go the spoils 4. The Guardian 5. De roemrijke dood 6. One handed god 7. Kruipend bloed 8. Fleet of foot 9. Wolfcross 10. Blood
Kui Mart palus mul nimetatud üllitise kohta arvustuse kirjutada, kuulsin esimest korda üleüldse sellist nime nagu The Chösen. Selgus, et tegu on suht uue Hollandi black/thrash metal-pundi debüütalbumiga.
Asi tekitas huvi, sest koduleht lubas old-school'i ja eks ole Hollandi metalist ju nii mõndagi head teada; vanakooli asjadest meenub esimesena kohe Pestilence ja seejärel kindlasti rida doomibände, eelkõige Celestial Season, kelle “Solar Lovers” oli minu esimene CD-formaadis album üldse! Lisaks Officium Triste, The Gathering, Deinonychus, kurjema poole pealt Gorefest…
Aga juba enne kuulamist tekitas plaat mingi tõrke – ideoloogiana hõigatakse välja iidsete Germaani jumalate kummardamine, nende nimel võitlemine, lahingud, sõjad… Aga plaadiümbris, mis on UG-bändidele nii tüüpiliselt minimalistlik, on ääristatud padrunivöödega!? Oodanuks pigem odade ja mõõkadega sõdalasi, aga see selleks. Asugem sisu juurde.
Esimene kuulamine nõudis tükk aega harjumist. Robustsed saundid, käre-kähisev vokaal. Kolmandas loos ehmatatakse äkitselt väääga kummalise soologa. Sama asi kordub plaadi eelviimase loo (mis pärit bändi eelmiselt promo-plaadilt, nagu ka päris viimane lugu) alguses. Muidu käib tihe ja vihane ragistamine, mis annab vahepeal hingetõmbehetki rahulikumatele-aeglasematele vahepaladele ("The Guardian", osaliselt ka "Kruipend bloed" ja "Fleet of foot"). Aga ühtegi tõsiseltvõetavat battle-hümni kõrva ei jää, ka korduval kuulamisel mitte, kuigi sõnumid seda kohati päris lubavad. Ja nii ma seedin seda plaati terve nädala jagu ja jõuan tõdemusele.
See on ehe UG ja ilmselt on see ka nende endi poolt taotluslik old-school, aga kas siis sellist old-school'i me tahtsimegi? Sest kui asjaga ei ole viitsitud vaeva näha ja tahetakse toode kiirelt ja odavalt purki saada, jääb midagi puudu. Ja see ei veena. Mitte kuidagi ei veena aastal 2004 prostalt järgi tehtud old-school! See kõik on olnud, kõik need riffid, kõik need käigud, kõik need üleminekud ja meloodiad, aga palju paremini, ilma "kaladeta” ja ehedalt, veenvalt, südamega…
Ja, oh õnnetust, kui praeguseaja noored nagamannid, kes oma esimesi samme metalimaailmas teevad, selle plaadi old-school'i pähe kätte saavad ja selle põhjal järeldusi tegema hakkavad! See oleks sama hirmus, kui saata nad Maie ja Valduri suvetuurile ning rääkida, et see ongi see suurepärane Eesti huumor; estraad, mis sai alguse juba Kärna-Ärni ja Eliisabet Jõhvi aegadest…
Kahjuks ei saa mingit teavet albumi välja andnud Blazing Productions’i kohta, kuna veebis nad ainult avalehega piirduvadki. Mis bändid veel nende alt tulevad? Kas tegemist ongi taotluslikult põrandaaluse label'iga? Küllap vist. Aga kaugele sedasi ei jõua (või polegi see nende eesmärk?) Elame-näeme.
Koduleht: www.the-chosen.nl.
Neid laule, mille pealkirjad on ühtlasi ka klikitavad lingid, saad kuulata mp3-vormingus.
PS! Nii plaadiümbrise thanks-rubriigis kui veebilehe linkide all on ära märgitud keegi Must Missa; eks nad ise teavad paremini, milline on seos ja mis tänu The Chöseni kamp neile võlgu on.
|
Lisatud: 14. juuni 2004, kell 14:16
Lisaja: Dark Patrick |
[ Kommentaarid (10) ] |
|
|
|
SWALLOW THE SUN - The Morning Never Came |
Firebox Records 2003
1. Through Her Silvery Body 2. Deadly Nightshade 3. Out of This Gloomy Light 4. Swallow 5. Silence of the Womb 6. Hold this Woe 7. Under the Waves 8. The Morning Never Came
Ära üldse häbene, kui Sa sellest bändist kuulnud pole. DP ka veel kuu aega tagasi polnud. Siis aga sattus kätte ajakiri "Foreshadow" haarava intervjuuga ja nüüd on põhjust kirjutada ka nende kaunist esik-kauamängivast, mis taas ja taas plaadimasinasse tikub.
Jyväskylä death-doomi punt on mingisuguse väga sünge ja põneva kivi alt välja roninud täitsa õigel ajal. Veel mõne aasta eest, kui sedasorti muusika päris pop oli, kadunuks see pärl ehk sadade teiste sekka. Nüüd on nendega seoses aga põhjust rääkida nii death-doomi taastõusust kui Soome ugrimaigulise kaamos-doomi üleilmsest võidukäigust.
Agara doomiüllitaja Firebox Recordsi egiidi all ilmunud STS'i debüütalbum "The Morning Never Came" ei leiuta jalgratast, küll aga toob meelde tunded, mis valdasid rõõsas teismeliseeas allakirjutanut, kui kümnekonna aasta eest esimene My Dying Bride kõrvu sattus. Päike on alla neelatud ja hommik ei tule kunagi -- kulunud klišeed, kuid STS esitab neid ometi väga veenvalt. Ehk on selles süüdi kriipivkaunilt kaamoslikud kitarriharmooniad? Või hoopis huvitava alatooniga kuid muidu klassikaline laulumörin? Ehk isegi kohustuslikud süntesaatoriulungid? Mine tea, aga igal juhul plaat töötab -- karmid ja meloodiaküllasemad kohad sulanduvad tõhusaks rusuvaks tervikuks, millega melanhoolse hingelaadiga põhjaeurooplasel on väga kerge kaasa minna. Meeleolu ei riku ka poole plaadi peal, palas "Silence Of the Womb" esilekerkiv puhas vokaal ega vanunud loodushoiupropagandistlik tekst.
Ehe doom-death on naasnud, loodetavasti selleks, et jääda, ning Soome on sel alal esirinnas. Loodame, et sealt varsti veelgi enam põnevaid üllatusi tuleb. Swallow The Sun on igatahes otsa lahti teinud.
Täpsema teabe ning muusikanäited leiad Swallow The Suni kodulehelt:
www.swallowthesun.net
|
Lisatud: 09. juuni 2004, kell 18:17
Lisaja: Dark Patrick |
[ Kommentaarid (25) ] |
|
|
|
MOKOMA - Tämän maailman ruhtinaan hovi |
01. Toista maata 02. Haudan takaa 03. Hiljaisuuden julistaja 04. Tämän maailman ruhtinaan hovi 05. Minä elän! 06. Kiellän itseni 07. Hyinen syli 08. Vade retro, Satana! 09. Sudet ihmisten vaatteissa 10. Poltetun maan taktiikkaa 11. Nämä kolme ovat yhtä 12. Uni saa tulla
Perkele!!! Soome on maa, mis ei väsi üllatamast, eriti metalliteemadel. Stone meets Trio Niskalaukaus, garneeringuks törtsuke Death’i ja Napalm Death’i -- need olid esimesed assotsatsioonid, mis tekkisid, kui kuulasin põhjanaabrite uue kooli thrashijumalate MOKOMA üllitatud vastset kauamängivat nimega „Tämän maailman ruhtinaan hovi“. Nagu plaadi nimest järeldada võib, on tegu soomekeelse thrashiga... Kui palju on maailmas üldse kuulda olnud mitteingliskeelset trääsa? Minule küll suurt midagi ei meenu.
Vokalist Marko Annala kirjutatud soomekeelsed teksid (väga teravad ja head, kusjuures) pole ainuke põhjus võrrelda Mokomat Trio Niskalaukausega. Mokoma suudab meile pakkuda mõnusat ugrimeloodilist muskelrokki (nimilugu, "Hyinen syli" ja "Sudet ihmisten vaatteissa"), mis vaheldub Stone'ilike kristallkirgaste trääsahümnidega ("Haudan takaa", "Minä elän!", "Kiellän itseni"), mille vahele on omakorda pikitud suisa Napalm Death’ilik "Vade retro, Satana!". Aga nagu juba korduvalt mainitud, on kogu selle kompoti traagelniitideks rifid ja käigud, mis meenutavad kohati 110% Parimat Soome Bändi Maalimas (TM) – STONE’i. Mokoma on suutnud sellise suhteliselt plahvatusohtliku (kuulsad eeskujud) segu kõlama panna tõeliselt maitsekalt, nii et kordagi ei teki tunnet, et tegu oleks tribuutbändiga.
Kui Mokoma eelmine, 2003. aastal ilmunud kauamängiv „Kurimus“ oli juba väiksemat sorti sentsatsioon, siis bändile endalegi üllatuslikult on Mokomast saanud the next big thing Soome metalskenes; tõusis ju „Tämän maailman ruhtinaan hovi“ hoobilt Soome plaadimüügi-edetabeli esikolmikusse.
Kui Mokomat õnnestuks veel HRC lavaludadel esinemas näha, oleks minu hing täiesti rahul :)
www.mokoma.com |
Lisatud: 29. mai 2004, kell 23:27
Lisaja: mop |
[ Kommentaarid (14) ] |
|
|
|
ON THORNS I LAY - Egocentric |
Arvustuse autor: Fazz
1. Life Can Be 2. Poster On A Wall 3. Afraid To Believe 4. Unsung Songs 5. Lack In Resorts 6. Gallant Nights 7. When I'm Gone 8. Rampant Of K-ism 9. Dawn Of Loss 10. Quotation For Listening
Black Lotus Records 2004
Kui ma selle plaadi esmakordsel kuulamisel poleks teadnud, mis bändiga tegu, oleksin arvatavasti pakkunud, et see on Katatonia või isegi Nightingale, sest On Thorns I Lay vokalisti Minase puhas, soe ja emotsionaalne hääl meenutab kohati kangesti Dan Swanö oma. Sarnasust Katatoniaga pole aga raske seletada, sest kuigi album on sisse mängitud Kreekas, on see lõplikult miksitud Rootsi stuudios "Fredman" Fredrik Nordströmi poolt.
On Thorns I Lay, mis melanhoolse gothic/doom metali fänni jaoks omab püsivat väärtust alates nende debüüdist ("Sounds Of Beautiful Experience", 1995), on aastate jooksul üle elanud mitmeid koosseisumuutuseid, peamiseks põhjuseks asjaolu, et bändi kreeklastest tuumliikmed Chris (kitarr) ja Stefanos (bass) läksid Bukaresti arstiteadust õppima. Sel perioodil lõid bändis kaasa ka paar rumeenlast. Varem Holy Recordsi all plaate üllitanud OTIL sõlmis pärast kodumaale naasmist 2001. aastal lepingu kohaliku plaadifirmaga Black Lotus.
Võrreldes Rumeenia-perioodiga, mil domineeris suhteliselt unelev-leebe stiil ning keskseks instrumendiks oli viiul, oli 2001. a lõpus ilmunud "Angeldust" märksa tempokam ja jõulisema vokaaliga; naishääl jäeti tahaplaanile. Sama joont jätkatakse 2003. a lõpus valminud ja 2004. algul ilmunud albumil "Egocentric", kuid muutused on veelgi suuremad. Kui "Angeldust'il" oli bändi varasem kõlapilt veel hoomatav, siis nüüdseks on kitarristid Chris ja Minas mängustiili arendanud hoopis teises, Katatonialikult sünges suunas.
Tegu on kahtlemata küpseima On Thorns I Lay plaadiga. Kõik pillid ja vokaal täiendavad üksteist ideaalselt ja toovad ülimalt hästi esile sõnumi. Lugude valik on meeldivalt mitmekesine; käredamad lood on segatud aeglasemate ja mõtlik-melanhoolsematega. Mõne pikema loo ("Poster On A Wall", '"Unsung Songs") puhul võib täheldada ka kergeid Opethi mõjutusi. Veidi alternatiivsem on kolmas lugu "Afraid To Believe", milles leidub rütmikamaid riffe ning korraks muutub ka vokaal nu-metalilaadseks. Päriselt pole kadunud ka sümfoonilised osad, kuigi viiulimeloodiad ja naisvokaal tulevad mängu alles plaadi lõpus ("Rampant Of K-ism" ja "Dawn Of Loss"). Viimane ja aeglaseim lugu "Quotation For Listening" on aga täiesti avangardistlik.
OTIL'i "Egocentric" on 2004. aasta värskendavamaid metal-albumeid, ja seda võib kõhklemata soovitada igale avatud-avantüristliku maitsega muusikasõbrale. Albumiga seonduvast, selle nimest, lugude loomeprotsessist jne. võib huviline lugeda Concrete Web'is avaldatud intervjuust kitarrist-laulja Minasega.
Bändi koduleht:
www.onthornsilay.com |
Lisatud: 27. aprill 2004, kell 15:22
Lisaja: Dark Patrick |
[ Kommentaarid (8) ] |
|
|
|
CLUTCH - Blast Tyrant |
Clutch "Blast Tyrant",
DRT Entertainment 2004
1. Mercury 2. Profits Of Doom 3. The Mob Goes Wild 4. Cypress Grove 5. Promoter (Of Earthbound Causes) 6. The Regulator 7. Worm Drink 8. Army Of Bono 9. Spleen Merchant 10. (In The Wake Of) The Swollen Goat 11. Weathermaker 12. Subtle Hustle 13. (Eulogy For A) Ghost 14. (Notes From The Trial Of) La Curandera 15. WYSIWYG
Seda, kas Clutchi kuues kauamängiv oli siinmail oodatud või mitte, ei oska Dark Patrick öelda. Küllap kellegi poolt ikka. Ometi on mõneti kurvastav avastada sedavõrd võimas bänd enda jaoks alles kümme aastat pärast hakatust. Samas, hea, et veel kauem aega ei võtnud.
Kuigi see fraas on naeruväärselt kulunud, on Clutchi stiili tõepoolest võimatu täpselt määratleda. Teist sellist bändi lihtsalt ei ole. Clutch on sama fenomenaalne nagu AC/DC või Motörhead või The Ramones. Nende kohta ei küsi ju keegi, et mis stiili nad teevad. Sa lihtsalt kas tead neid või ei tea, ja kui juba tead, siis tunned eksimatult ära. Clutchiga on sama lugu, ehkki nende karususes on midagi, mis toob meelde vahepeal pikalt kadunud legend-pundi Prong... Vahe on aga selles, et Prong DP-le suuremat ei meeldi,
Clutch aga küll.
Te küsite, miks? Sest nad loovad nii kaasahaaravat muusikat. Sest nende eksperimendid veidrate
riistade ja ootamatute pööretega õnnestuvad alati. Sest nende saund on aegumatu. Sest nad
on üks maailma parematest kontsertesinejatest. Sest Neal Falloni tekstid on korraga omalaadseimad
ja kadestamisväärseimad, mis kunagi rokkmuusikale kirjutatud. Sest nad rokivad sajaga.
Sest... Kuulake neid ja otsustage ise.
30. märtsil üllitunud albumi täispikk nimi "Blast Tyrant's Atlas of the Invisible World
Including Illustrations of Strange Beasts and Phantasms" on ülipretensioonikas, kuid
laiamiseks on ka põhjust. Juba pärast esimest kahte lugu hakkab närviline kuulaja
kontrollima, kas tegu on ikka tõesti Ameerika Ühendriikide muusikutega. Ja ongi!
Pole parata -- teooria, et USAs väärt muusikat ei tehta, lükkab Clutch eurooplaste
kurvastuseks kolinal ümber.
Plaadil pole halbu lugusid, üllatusi-ootamatusi aga küll. DP ei hakka audiogurmaanide
naudinguid rikkuma, kuid annab väikse vihje: akustilist kitarri saab kasutada ka nii,
et see tuju ei nulli. Ja pala Küpressisalu nimelisest paigast, mida asustavad pidevalt
purjus ja haavlipüsse kõmmutavad naised, kõlab veel paremini, kui sellise kirjelduse
põhjal oletada võiks. Ja Neil Falloni hääl on, Jumal tänatud, alles.
Ready to rock if you want to roll
Please step away from the vehicle
Ragnarock and revolutionize
Gimme just a minute while I clarify...
Olulised lingid:
Clutchi ametlik koduleht |
Lisatud: 21. aprill 2004, kell 13:44
Lisaja: Dark Patrick |
[ Kommentaarid (7) ] |
|
|
|
|
