| Info |
KÜLASTUSI KOKKU 4476857
KÜLASTUSI TÄNA 774 |
|
KASUTAJAID SAIDIL 12
Registreerimata külalisi 11
HR Community liikmeid 1
|
|
|
| Arvustused |
 |
|
 |
|
TENOCHTITLAN - Epoch of the Fifth Sun |
Arvustas: Götterdämmerung
Metalism Records 2005
1. Venus Rising (intro) 2. Winds of Sun 3. 1 366 560 4. Secrets of Pacal and Ruler of Sipan 5. Ye Cham-El A-Em-Aan 6. Teotihuacan 7. Morning Spirits of Tikal 8. Paths Lead to Kopan 9. The Hymn of Huitzilopochtli
Levinud teooria kohaselt jõudsid inimesed Ameerika mandrile jääajal, rännates üle tollal kuiva Beringi väina Venemaalt Alaskale. Seal panid nad pähe kotkasuled ja tegid suuri tegusid; nende sõbrad jäid aga Vanasse Maailma maha ning hakkasid venelasteks. Nüüd, tuhandeid aastaid hiljem, otsustasid selle indiaanlaste vennasrahva liikmed luua muusikat oma punanahaliste suguvendade auks ja kiituseks. Tulemuse kohta kirjutavad nad ise järgmist.
Cold and somber tribute to the Aztec, Inca, and Maya's demised civilizations. The album is saturated with powerful guitar riffs, atmospheric keyboard parts, and the real doom magnetism. Recommended to fans of Therion, Betray My Secrets, Hollenthon, Orphaned Land, Green Carnation, and in general for all those who are fond of mystical and historical sides of music. Sung in Russian and Maya-Kiche languages.
Nagu näha, seostavad ansambli liikmed end üksteisest vägagi erinevate bändidega, millede nimekirja mina lisaksin veel ka Bathory. Muusikaliselt aga pole nad otseselt sarnased ühegagi neist. Tenochtitlan mängib üsnagi raju doom/death metalit, aga antud juhul on see siiski vaid kandeplatvorm keskameerikalikule rahvamuusikale. Indiaanlased ehitasid suuri püramiide selleks, et oleks võimalik inimohvreid kõrgetelt treppidelt alla heita – samal viisil teeb bänd doom metalit ilmseks selleks, et oma etnohelidele tänapäevasemat vormi anda ning see mõnevõrra laiemale avalikkusele meeldivaks teha.
Sulised maokujulised väljahääldamatute nimedega jumalad hoidku! Tenochtitlan lõi midagi palju enamat kui meeldiv või omanäoline. Minu hinnang, mille ma juba pärast esimese loo ära kuulmist nende muusikale andsin, oli “imeline” ja ma ei tagane sellest! Või, nagu ütles üks MetalStorm’i foorumi liige pärast seda, kui ma olin antud bändi tutvustanud: “Okay, it's offcial. Tenochtitlan are fucking awesome. Why there is not an album by these guys in every household I am not sure! It's been ages since I've heard such an eccletic mix of sounds and creativity!”
Niisugused vaieldamatult tähelepanuväärsed ent tundmatuks jäävad bändid saavad tulla ainult Ida-Euroopa või Aasia kolgastest, kust laiem metal-avalikkus ei oska otsida midagi peale kohatise viletsa black metali. Noh, Vene skene on minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt maailma parim nii doomi kui ka paljude muude metali stiilide koha pealt. Vahepeal õnnestub mõnel sealsetest esitajatest siiski Raudse Kardina tagant välja murda – tuntud näide on siinkohal ansambel Forest Stream albumiga “Tears of Mortal Solitude”, mis õigustatult pälvis hukatusmuusika ringkondades suure tuntuse. Tenochtitlan pole mitte vähemat väärt.
Võrreldes “Epoch of the Fifth Suni” HRC-s hiljuti arvustatud Mythological Cold Towersi albumiga “The Vanished Pantheon”, siis nende kahe sarnast temaatikat kasutava ja idee poolest ka sarnastesse stiilidesse kuuluva bändi vahel märkab kõrv suuri erinevusi. Ehkki mõlemad mängivad intensiivset, “kitarriseinu” loovat roomavrokki, on MCT selgelt rõhunud vähem taustamuusikale ning rohkem metalile, jättes Tenochtitlani doomi, mis millegi poolest omas ˛anris eriline pole, seljataha. Viimane aga võidab oma meeliülendava ambient-tausta ning puhtast röginani varieeruva põhjamaise ja kindla vokaaliga (vt Bathory), mille puudumise tõttu ilmselt maajade kultuur d˛ungli poolt neelatigi ning asteegid konkistadooride poolt põlvili suruti.
Ülejäänu peaks jääma kuulajaile: tõmmake lugusid, kui tasuta saab, ja levitage sõnumit suurepärasest kollektiivist nimega Tenochtitlan!
Bändi leht: realmusic.ru (vene keeles)
Vabalt alla laaditav on ka ansambli esimene album “Chac Och-Ut”, samuti 2005. aastast: 1. Och Vitz Ngui P’I Xo-Xot 2. Astlan - Path of Dark Stone 3. The Place Where Gods are Born 4. Hec La Tox-Ang 5. Haa Ki-Um U Poc Av 6. Tsompantly 7. Jule 8. From Thebes
|
Lisatud: 24. aprill 2006, kell 17:36
Lisaja: Dark Patrick |
|
| | Götterdämmerung
24. aprill 2006 kell 20:39:41
@Lembetu - esimene lõik oli mõeldud huumorina. |
|
|
| | Lembetu
24. aprill 2006 kell 18:31:15
Esimene nn ajaloo lõik on küll pudru ja kapsad. Hakkasid venelasteks? Mõned rahvad ehk neist venestusid vms aga seda nii määramatu aeg hiljem et ühte lõiku seda kauge rände ajaga on lausa patt panna. Lõuna-Ameerika indiaanlased on sugulased aga hoopis mongoolastega ja seega ei puutu venelased üldse asja.
Tenochtitlan ise on üsna põnev bänd. Meloodiad ja mõtisklev kulgemine on nauditavad. Kahjuks ainult nii kaua kui tuleb käiku venekeelne puhas vokaal või siis korisev vokaal. Esimene purustab sekundiga kogu atmosfääri kõlades nagu vana halb vene estraad. Ka nn karm vokaal maalib silme ette pigem Moskva äärelinna pätiurka kui mingi muistse ja müstilise tsivilisatsiooni.
Mythological Cold Towers on antud juhul tunduvalt autentsem ja seega ka palju nauditavam. Juured on palju tugevamini tuntavad. Las iga kinksepp jääb ikka oma liistude juurde. Iiri rahvamusa las teevad ikka kõige paremini iirlased jne.
Kõige halvem Tenochtitlani juures on new age maitse.... |
|
|
| | AnarChrist
24. aprill 2006 kell 17:51:52
mnjaa...kui tasuta saab ja niivõrd huvipakkuv temaatika ka veel,siis milles küsimus,peab kohe peale laskma |
|
|
|
|
|
