| Info |
KÜLASTUSI KOKKU 4478739
KÜLASTUSI TÄNA 2656 |
|
KASUTAJAID SAIDIL 20
Registreerimata külalisi 13
HR Community liikmeid 7
|
|
|
| Arvustused |
 |
|
 |
|
KALMAH - The Black Waltz |
1. Defeat 2. Bitter Metallic Side 3. Time Takes Us All 4. To the Gallows 5. Svieri Doroga 6. The Black Waltz 7. With Terminal Intensity 8. Man of the King 9. The Groan of Wind 10. Mindrust 11. One From The Stands
Spikefarm Records 2006
Arvustuse kirjutas SAN
Seni rohkem ühe järjekordse Children Of Bodomi kloonina tuntust kogunud Kalmah on sellise tiitli üle ilmselgelt rahulolematu ja asunud otsima oma nägu. Ehk pettumus neile CoB fännidele, kes harjunud käsitlema nende muusikat kui väikest kõrvalehüpet, pärast mida naastakse peagi taas tõelise lemmiku manu. Allakirjutanu ei kvalifitseeri ennast "bodomlaseks" ning seetõttu suhtusin kutsesse "mustale valsile" teatud ettevaatlikusega. Kuid eelarvamustel polnud alust.
"The Black Waltz" on igas mõttes tagasiminek. Esiteks juurte juurde, sest 1992. aasta Eternal Of Sorrow’st ja Ancestorist välja kasvanud Kalmah on emabändidelt pärinud palju räigema tausta, kui ta seda vahepeal näidata oli suutnud/tahtnud. Nimiloo introgi on meeste sõnul kuskil aastal 1995 kasutamata jäänud jupike ning mõtteid ja nüansse on Ancestori materjalist pruugitud küll. Teiseks on Pekka Kokko vokaal kaasaja "normidele" mittevastavalt hell (selle sõna ingliskeelses tähenduses) tagasivaade 80date death/thrash-möuramistele. Tõsi on – nagu hilinenud häälemurre oleks häälepaelte kallal tööd teinud! Pekka on "unustanud", kuidas kõrgeid noote lauldakse – ühtlane ja sügav growl on see heli, mida kõri kuuldavale toob.
Klahvpillid sulavad varasemast rohkem kompositsiooni sisse ja on pigem kitarridele täienduseks kui eraldi eepilisust ja atmosfääri taga ajavad. See on uue mehe, Marco Snecki leib, kes muuseas on ka lugude kirjutamisega oma palge helidele lisanud. Vendade Kokkoste kitarrid kõlavad tunduvalt vihasemalt ja agressiivsemalt, trummid brutaalsemalt, kui eelmistel plaatidel kuulda oli. Ehkki Kalmah tunduski paljude kaasmaalaste eeskujul suunduvat üha rohkem mainstreami poole, on seegi mõte positiivse tagasilöögi saanud.
Kalmah pole sugugi enam üheselt määratletav melodeath. Muusika on küll ülimalt meloodiline, kuid selles mulksub korralik annus black/deathi segatuna portsu trääsaga; ehk on koguni näpuotsaga speed metalit lisatud. Nad ei ole küll avastanud midagi ennekuulmatut – erinevaid aspekte sellest audionaudingust oleme me kõik ju ennegi kuulnud – kuid see kompott töötab. Album on kontseptsioonivaba, läbiv teema puudub, ainsaks siduvaks elemendiks on inspiratsiooniallikas – soo (ingl. K. swamp) ning soometall (swamp metal) olekski ehk sobiv termin iseloomustama Kalmah’ loomingut. Sünge, põhjatu, armutu, vaba illusioonidest ning ühtaegu nii ettearvamatu, lootusetust sisendav kui ka ahvatlev – see on Kalmah.
Parimad lood: “Time Takes Us All” ja “The Groan of Wind”, tähelepanu väärivad ka “Bitter Metallic Side” ja nimilugu “The Black Waltz” koos akustilise introga “Svieri Doroga”.
Kuulamiseks pigem vana In Flamesi ja Dark Tranquillity austajatele kui Children Of Bodomi või Northeri fännidele.
Kalmah’ koduleht: www.kalmah.com
|
Lisatud: 12. aprill 2006, kell 16:12
Lisaja: Dark Patrick |
|
| | satanica
28. detsember 2006 kell 19:40:50
see plaat on parim, mis Kalmahilt välja tulnud on |
|
|
|
|
|
| | thingy13
20. aprill 2006 kell 20:23:15
ei album on hea......aga ma arvan kui sünt tagant ära võtta tuleb sellest hea asi....aga jahh mu arvates teeb sünt selle jamaks aga KEEP IT COMING |
|
|
| | mcstanb
15. aprill 2006 kell 20:11:56
Kalmahiga intervjuu varsti Rada7s |
|
|
| | thonolan
12. aprill 2006 kell 19:31:47
kalmahi parim plaat on siiski debüüt, |
|
|
| | leatherface12
12. aprill 2006 kell 17:31:48
Kaua olen tahtnud seda albumit kuulata. |
|
|
|
|
|
