| Info |
KÜLASTUSI KOKKU 4477069
KÜLASTUSI TÄNA 986 |
|
KASUTAJAID SAIDIL 14
Registreerimata külalisi 11
HR Community liikmeid 3
|
|
|
| Arvustused |
 |
|
  |
|
SYBREED - Slave Design |
SYBREED
Slave Design
Reality Entertainment 2004
1. Bioactive 2. ReEvolution 3. Decoy 4. Synthetic Breed 5. Next Day Will Never Come 6. Machine Gun Messiah 7. Take The Red Pill 8. Rusted 9. Static Currents 10. Critical Mass 11. ReEvolution (Syntax Airplay Edit) 12. Decoy (Radio Slave Edit)
Nende jaoks, kes peavad lugu 21. sajandi futu-mürarokist, mis kõlab äravahetamiseni sarnaselt Fear Factoryga, on Sybreed just õige bänd. Esikalbum "Slave Design" pajatab läbipaistvate metafooride, vaheldumisi kisendava ja püüdlik-hüüdva inimhääle, laitmatu möirgkitarrisaundi ja virtuooslikult masinliku trigger-trummi vahendusel õõvastava loo inimkonna orjastamisest masinate poolt, mille nad ise on loonud. Tuleb tuttav ette? Jah, sadadest, kui mitte tuhandetest ulmekatest. Sybreed läheb kindla peale välja nii tekstis kui muusikas, mis paraku tähendab, et midagi ootamatut või uut sellelt albumilt ei leia. Häid kohti muidugi on; palast "Next Day Will Never Come", mis kõlab, nagu oleks turusest mädanema hakanud kala Nightwish industriaalmetali vallas kätt proovinud, saaks korraliku raadiohiti, kui see oleks kaks korda lühem. Sellele järgnev "Machine Gun Messiah" saab täispunktid ainuüksi tummise ja põrutava alguse eest. Kahjuks vajub album pärast neid lugusid igavaks ära ning jätab kuulaja loost "Take The Red Pill" alates juurdlema selle üle, mida Total Recallist või Matrixist tuttav punane tablett õieti tegi. Sybreed aga peaks välja mõtlema tableti, mis juhib tähelepanu kõrvale omapäratuselt ja pöörab selle produktsiooni kvaliteedile, mis on tõesti klass omaette.
"Slave Design" võiks olla Kadunud ˇanride Kalmistul viisakaks hauakiviks 21. sajandi värdsünnitisele nimega hybrid metal, kuid Fear Factory poolt käima lükatud kivi ei kipu veel niipea seiskuma, ehkki sammal kasvab sel enam kui edukalt. |
Lisatud: 23. november 2005, kell 14:19
Lisaja: Dark Patrick |
|
| | Punapea
14. märts 2006 kell 19:50:02
Aga Green Christmasil olid nad väga head.
Ja autogrammide andmisel naeratasid lahkelt ja tänasid.
Minu arust on see hea plaat.
vot.
Arvake mis tahate. ^^ |
|
|
| | Arombard
26. november 2005 kell 12:08:31
Absoluutselt ei ole nõus selle arvustusega. IMHO eelmise aasta üks parimaid plaate metalis. Vabandust, aga kas saab mingist originaalsusest rääkida näiteks ka suurte ja paljukiidetud bändide puhul??? Ma võin tuua kümnete trash, hevy, death, black bände, keda kiidetakse taevani, aga kes ei hiilga suurema "originaalsusega" kui antud bänd. Küll on aga tegu väga hea ja esmaklassilise seguga erinevatest metal stiilidest ning siia väike kogus ka omanäolisust juurde. Justnimelt omanäolisust sest mina suudan küll selle bändi ära tunda kümnete teiste "samasuguste" bändide seast. Ma ei taha väita, et ma ei tuinne ära kohati Fear Factoryt, Meshiggahit, SYLi ja death metali elemente.
Hauakivi my big ass. See plaat on Väga Suure Bändi algus! |
|
|
| | FanAttic
23. november 2005 kell 16:54:15
Jutust järel võiks arvata,et 3 tärni on isegi halastusega antud ja kirjutaja vihkab seda alaliiki. Mis teha, ega kõikidele ei saagi meeldida.
Sybreed ei ole kohe kindlasti äravahetamiseni sarnane Fear Factoryga. Pigem võib sarnaseid jooni tõmmata Mnemicu või The Arcane
Originaalsuse teemat on juba kordi läbi nämmutatud. Sybreed kuulates tundub, et ega nad mingisugust originaalsust taga ei ajagi. Nii nagu mitmed teisedki bändid. Ja millal enam saab öelda, et bänd on läbinist originaalne. Praegusel metaliajastu kõrgpunktil toodetakse metalit massidena, ainult mitte massidele. Bände on sadu tuhandeid. Plaadifirmasid sadu. Aastas antakse välja tuhandeid plaate. Mis orignaalsust saab üldse taga ajada. "Ebaorignaalsust" soosib veel asjaolu, et metali tegijad kuulavad ise metalit saavad inspiratsiooni kuulatavast materjalist. Kas võib siis väita, et pigem tuleks hinnata bände "hea" ja "halva" kriteeriumi järgi, mis on sügavalt subjektiivne? Ja mida arvata bändidest, kes julgevad väita, et nad on originaalsed? Kas võib olla hoopis tegemist asjaoluga, et "originaalsed" bändid ei taha lihtsalt endale ja teistele tunnistada, kes neid mõjutanud on?
Kuna metalit toodetakse massiliselt siis selleks, et looming jõuaks just õigete inimesteni on vaja pigem kõike muud kui originaalsust (suhetega mäned˛er, imago, raha ning loomulikult mängida hästi ja uskuda oma muusikasse, ükstaspuha, kui originaalne see siis oleks). Sybreed ei ole orginaalne, kuid nad teevad oma asja hästi ja kuna selles alaliigis on silmapaistvaid bände niikuinii võimalik ainult kahe käe sõrmedel üle lugeda, on see pigem õnnistus, kui õnnetus, et metalskene rikkalikum püsib. Kui siia tuua võrdluseks palju tehakse maailmas blacki, deathi, thrashi siis. ainult kahe käe sõrmdest paraku ei piisa.
Õnneks ei ole Slave Design mitte mingisuguseks hauakiviks, vaid pigem on hea meel tõdeda, et industriaalmetal ja hybrid metal on elusad ja terved. On hea meel, et Sybreed ei ole omas esimeses uues loos oma sunda muutnud (kuulata saab siit: myspace.com/sybreed). Uus plaat on tulemas järgmise aasta alguses. Mnemicul sai just läbi üliedukas tuur USA-s ning väidetavalt hakkab SYL varsti uue plaadi tarbeks lugusid kirjutama. Tulevik paistab helge ja samblatuttigi ei ole näha. Pigem tundub, et kivi hakkab hoopis kiiremini veerema.  |
|
|
|
|
|
